14.12.2022
Artikkel ilmus 09.02.2022 Saarte Hääles. Võtaks artikli kokku täiendustega.
Suursaarte eripära on see, et kõik on kallim ja kehvem. Ka nende asjade eest tuleb maksta, mille eest mandrirahvas ei maksa. Hetkel käib Pärnust Riia suunal väljumisel maantee laiendus. Tallinn-Pärnu maantee on viimase kümne aasta jooksul muutunud tundmatuseni. Tekkinud on möödasõidu rajad 2+1. Tallinn- Tartu maanteele on ehitatud mitmeid neljarealisi lõike ja kümne aasta tagusega ajaga võrreldes jõuab nüüd Tartusse ca pool tundi kiiremini. Viimati avati Võõbu-Mäo neljarealine teelõik. See kõik on ülimalt hea ja mis peaasi- tasuta. Mitte keegi ei pea selle eest maksma, et nüüd kiiremini saab. Mitte keegi Eestis ei maksa selle eest, et üleüldse koju saada v.a. suursaarte rahvas.
Kas siis on maanteee või mitte?
Kui jõuad autoga Saaremaale, siis kilomeetripostid loevad ikka kilomeetreid Ristist alates, sest maantee algab Ristil. Kui me sõidame Kuressaarde või Kärdlasse mööda maanteed, siis miks peab vahepeal maksma, kui vahel on maantee pikendus samal ajal, kui maantee laiendamise eest ei maksta. Aga jahh- Riik peab ennast kehtestama ka saarte elanikele! See fraas on võetud kevadisest Kaja Kallase kõnest, kus ta õigustas politsei vägivalda maskivastaste kogunemisel. Saarlastele kehtastab riik ennast iga päev nii hindade kui ka kehva elektrivarustatusega. Viimane lumetorm näitas seda. Küsimus on, et mille eest meid karistatakse? Kas selle eest, et varajasel keskajal käisid saarlased röövimas nii rootsi rannikul kui ka mandri-eestis ja nüüd tohib saarlasi röövida?
Vaatame praamisõidu saagat. 2020. aasta majandusaruandes ütleb TS Laevade juhataja, et ettevõtte strateegiliste eesmärkide hulka kuulub muu hulgas ,,koostöö saarte kogukondadega " ,,aitame kaasa suursaarte ettevõtluse ja turismi arengule." Andke andeks, aga küll mina ei saa aru, milline see koostöö saarte kogukondadega on. Kuidas te aitate kaasa ettevõtlusele? Kui palju maksab näiteks kooliekskursioon Saare- või Hiiumaale? Kui palju maksab nädalavahetus saartel puhkamiseks mandriinimesele? Samuti ei saa ma aru, mida peaksin vastama TS Laevade kliendirahulolu küsimusele "Kas soovitate TS Laevu ka oma sõpradele?". Mis ma vastaks – et valige odavam ja minge teise vedajaga?
Kuna sõnad ja teod ei lange kokku, siis jääbki üheks variandiks, et hiidlased ja saarlased on vaja paika panna. Riik peab ennast kehtestama. Küsimus on ainult, milles? Vana-Rooma kõnekunstist teame kuulsat lauset: ,,Kartaago tuleb hävitada." Kui "Kartaago" asendada mõne muu korralikult töötava süsteemiga, siis jõuan tagasi mõtte juurde, et riik peab ennast kehtestama.Nii kehtestas riik end 2014. aastal, kui otsustas elimineerida vedajate ringist Saaremaa Laevakompanii. Olin sel ajal ise seotud ka Eestis toimuva merendusega ja jälgisin eelmise dekaadi algusest väga tähelepanelikult, mis toimus suursaarte vahelise praamiühendusega. Seetõttu julgengi seda protsessi nimetada elimineerimiseks. Ei julge just täpselt öelda, kelle kõrvad selle protsessi tagant tegelikult välja paistavad, aga eks seda on näha 2026. aastal. 2014. aastal nägin, kuidas saadeti kutsed hankele, kuidas korraldati uus hange pärast seda kui andmed kuluridade kohta liini pealt oli SLK- lt juba välja petetud esimese hanke tühistamisega. Kuidas toonane TS Laevade juhatuse esimees salastas kütuse tarnija, unustades ära, et Eestis on veel ka sellised kütuse hulgimüüjad nagu Jetoil ja Markoil, kelle kütuse autosid võis näha nii Virtsu, Rohuküla, Pärnu kui ka Munalaiu sadamas vähemalt kord nädalas. Imestama pani, kuidas toonane TS Laevade juht ei osanud öelda isegi laeva kütuse kulu, mis on oluline osa hanke juures.
Ehk siis, kui aastal 2014 puudus Tallinna Sadamal igasugune tehnika ja know-how oli olemas ministeeriumi käsk osaleda vedaja hankel, mis tuli võita! Kuidas need prantslased ütlevadki - cherchez la femme ehk otsige naist! Vaatame kronoloogiliselt. Liinivedaja hanketähtaeg oli 15. september, kus osales ainult üks pakkuja ehk SLK, kes kuulutati mittekvalifitseeruvaks. Seejuures otsitud põhjusega! 14. oktoobril 2014 teatas minister Urve Palo juhitud MKM, et hanke võitis TS laevad,15 oktoobril sõitsid Tallinna sadama juhid uute laevade ehituslepinguid allkirjastama ja 3. novembril sõlmiti lepingud. Kas riik tegi eraettevõtlusele oma operatiivsusega silmad ette? Või kas ei juhtunud nii nagu 90ndatel, kui riigiettevõte soovis hankida tööautot. Muidugi sobisid kõik autod… juhul kui iluvõrel asetses neli rõngast. Sarkasm sarkasmiks, aga siiski on siiani arusaamatu, kuidas on võimalik, et ühe omaniku (antud juhul riik) ettevõte (TS Laevad) maksab omanikule kütuseaktsiisi ja oma vennale (Tallinna Sadam) sadamatasusid, kes need osa siis omakorda omanikule edastavad. Et omanik saaks jällegi oma ettevõtteid toetada, et need saaksid kütuse ja muudu kulude eest maksta. Aga see polegi oluline. Mina olen pigem veendunud, et märtsist kehtiv hinnatõus oli pigem tingitud sellest, et summad, mis kulusid praamihankele, on oluliselt suuremad ja asjaolu, et nii mõnigi sai praamihanke protsessis oluliselt rikkamaks, tuleb tagasi maksta. Ja ilmselt on tagasi vaja maksta ka laevade ekspluatatsiooni käigus tehtud investeeringud.
Suvel 2019 teatas TS Laevad, et paneb ühe oma laevadest elektriga tööle, investeerides 1,6 miljonit. 2020. aastal teatas TS Laevad, et paigaldab oma laevadele Blueflow seadmed, mis pidavat kütusekulult kokku hoidma kuni 4%. Ehk siis – kõigepealt soovitakse liigne energia salvestada akupangas ning aasta hiljem soetatakse süsteem, mis jälgib, et energiat üle ei jääkski. Imelik.
Kas järgmiseks investeeringuks tuleb väike aatomienergial töötav generaator nagu jäämurdja Leninil? Või äkki vaataks hoopis, kuidas arusaamatute lisainvesteeringute asemel kulusid kärpida?