1. jaanuari hommikuste propaganda väljaannete sirvimisel ei hakanud silma midagi mis oleks üllatanud. Muidugi sõjajutt ( raketid otsas ja siis korraga et rakette on küül ja veel), Putin, alkohol, vägivald ja muu. Postimehes oli välja toodud ca 5 arvamust eilse presidendi kõne kohta, mis olid valdavalt, kas kiitvad või ülikiitvad aga selles pole ka midagi uut, sest kes tellib muusika – see maksab.
,,Tunda oli moraal: me peame edasi kannatama, aga kui me koos kannatame ja üksteisele toeks oleme, siis on kergem, kirjutab Mihkel Mutt president Alar Karise kõne kohta ja lisab, et kedagi eraldi letti ei võetud ja tema suunas sõrme ei viibutatud. Ta ei tundnud kuulates kordagi piinlikkust, et on mees, ega vähimatki süütunnet, et on eestlane – nagu vahel varem analoogiliste kõnede ajal. Ei soovi siin kommenteerida M.Muti arvamust, kuid tooks välja et mainitud kodanik on ka varem kiitnud eelnevate presidentide kõnesid. Näiteks 2017: Kirjanik Mihkel Mutt ütles president Kersti Kaljulaidi kõnet kommenteerides, et talle meeldis värskus, mille Kaljulaidi isik kaasa tõi, aga oli ka palju tähtsat.
Minule endale meeldis presidendi kõnes järgnev loosunglause: ,,Kui hoiame oma Eestit, iseennast ja oma peret, tuleb aasta, mida kahetsema ei pea." Igati nõus. Paraku kuulates edasi presidendi kõnet jäi minule mulje, et pigem oli see manitsev kõne nendele, kes ei ole rahul meie riigi praeguse olukorra ja staatusega üleüldse. Näiteks järgmine:,, 30 aasta eest kinnitasime, et oleme, piltlikult öeldes, valmis kasvõi paljajalu läbi Eesti- ja Liivimaa kõndima. Mäletate? Sest meil oli eesmärk – vaba Eesti – ja me uskusime, et kui kriisidest läbi tuleme, ootab meid ees võimalus tulevik oma kätega luua". - Millest räägid hr.President? Mis vaba Eesti? Mis tähendab ise ja oma kätega? Pigem ikka dirrektiivi alusel ja oma kätega. EU direktiivid, mis on loodud eesmärgi saavutamiseks, ei ole küll liikmesriikides vahetult kohaldatavad nagu riigi õigusaktid, kuid liikmesriigid peavad direktiivi oma õigusesse üle võtma direktiivis sätestatud tähtajaks. Kui liikmesriik on direktiivi oma õiguses rakendanud, teatab ta sellest komisjonile. Ja seda dirrektiivide alusel loodut toetab vastuvaidlemata just see kelle süül me oleme seal kus oleme. -
Praegu oleme selle tuleviku ehitanud juba nii kaugele, et mõnigi meist hakkas vahepeal kahtlema, ega me ometi valmis ole.
Kuidagi tuttav lause oli see presidendi poolt väljaöeldu. Hea, et veel viimast-odiooset ,,Lõplikku peenhäälestust" ei mainita.
Siit tõuseb üks minu uue aasta soov: oleme nõudlikud. Oleme nõudlikud iseenda vastu ja nende vastu, keda märtsi alguses valime meie riiki juhtima.- Hr.President- iga 4 aasta tagant üks ja sama manitsus. Et vaatame ikka nõudlikult nende lubaduste taha? Sa ju tead hr.President, et viimased 20 aastat on ainult lubatud ja need lubadeused ununevad kohe pärast valimisi. Kas peaks näiteid tooma?:) Mina arvan, et üksikute lubaduste aeg on ümber. Nüüd on aeg anda lubadus, et kõik see suund tuleb peatada, sest me oleme ,,täielikus mülkas".
On jälle lootuste öö, mil loodame vanast vabaks lasta, uskudes uude.- just nimelt uude. Mei saa enam renoveerida eestlust hävitavat süsteemi lootuses, et väike vigade parandus muudab kõik aga nomenklatuur naudib edasi naudinguid. Täiesti uut vaadet on vaja. Loodan siiralt, et tänaseks on rohkem inimesi ks on lõpuks aru saanud, et kala siiski hakkab mädanema peast.
Aga see pole veel kõik. Et päev oleks nagu tort kirsiga pani juba tuntud oma headuses ( pigem siiski virtsavees) pärli Kelomees, kelle Ungari külaskäik piirdus sotsialistliku partei MSZP fraktsiooni asejuhi Tamás Harangozóga. Viimane selgitas talle kuidas Ungaris pole demokraatiat, kuid kes paraku ei maininud, kuidas sai sots parlamenti ilma demokraatiata. Ega ma tegelikult ei tea, mis Kelomehel viga on. Heatahtliku inimesena loodan, et ta ei ole haige vaid pigem oli see alluvusahelast tingitud käsk kajastada antud teemat 1. jaanuari hommikul.
Sõber Kelomees- meil omal on teemasid küll, Kallas oma särava empaatiage, Mihkelson oma Leniniliku lapsearmastusega, loodav kliimaministeerium jne.
Ainuke asi mida ma tähele ei leidnud oli valitsevat koalitsiooni ja eriti peaministrid kritiseeriv kokkuvõte aastast. Arvan, et just selles valdkonnas oli kolinaid kõige rohkem. Olen täiesti kindel, et just pealkiri ,, Kuidas sellest pasast välja tulla" oleks toonud kõige rohkem klikke.
Kaja Kallas soovis meile kõigile, et meie unistused täituksid. Selliste soovidega tasuks ettavaatlik olla. Mõnikord nad täituvadki.